Kultuur

Kirikuisade rõlge patuelu tiritakse pilkasest käärkambrist eredale hõbelinale

15. aprill 2019, Maarja Hindoalla
Aus, kõlbeline ja vaoshoitult kriitiline lugu suudab vaataja kaasa haarata ning valgustada pilkastes käärkambrites toimuvat. foto: kaader filmist

François Ozoni „Jumalale tänu” on traditsiooniline, konservatiivne ja meisterlikult delikaatne.

Lyoni Fourvière’i Jumalaema kiriku vaimulikule Bernard Preynat’le esitati 2016. aastal süüdistus ligi 70 poisi seksuaalses väärkohtlemises. Ohvrite algatatud meediakampaania La Parole Libérée (Vabastatud Sõna) jõudis katoliku kiriku pahupoole paljastamises veel kaugemale – rohkemgi õõnestas usuringkonda see, et Prantsuse katoliku kiriku kõrgeim vaimulik Philippe Barbarin viidi roimade varjamise pärast kohtu ette. Kuidas selleni jõuti, näitab lavastaja François Ozon dokumentaaldraamas „Jumalale tänu” („Grâce à Dieu”).

Tänavusel Berliini filmifestivalil pärjati film Hõbekaruga. Enne selle esilinastust üritasid Preynat’ advokaadid filmi näitamist süütuse presumptsiooni alusel keelustada, ehkki tulutult, sest kirikhärra oli ennast juba süüdi tunnistanud.