×
Uudised

Tapjad nöökisid riiki. Reinsalu pakub lahendust

14. august 2018,
65
Urmas Reinsalu 2016. aastal Tallinna vangla nurgakivi asetamise päeval Foto: Rauno Volmar

Euroopa Inimõiguste Kohus sunnib Eestit osa vangidele valimisõigust andma. Ministeerium soostub valimiskastide juurde laskma 59 süüdi mõistetud kinnipeetavat.

Viimaste parlamendivalimiste ajal juhtus Eestis enneolematu lugu. Kuigi vangide osavõtt valimistest on meil – ja vähemal või suuremal määral kõikides teistes demokraatlikes riikides – alati olnud välistatud, võitlesid kaks meest endale trellide tagant kätte õiguse riigikogu valimistel sõna sekka öelda.

Kohtus süüdi mõistetud kurjategijad, kes vanglas karistust kannavad, ei ole Eestis valida saanud. Eeluurimise ajal vahi all viibivatel kahtlustatavatel on siiski valimisõigus, sest neid pole süüdi mõistetud.

Romeo Kalda ja Andrus Erik olid aga süüdi mõistetud. Neist esimene kannab politseiniku tapmise ja mitme muu jõhkra kuriteo eest kahekordset eluaegset vangistust. Teine on kõikvõimalike kuritegude – tapmine, röövimine, vahi alt põgenemine, kelmus – eest kaua vangis olnud.

Eesti riiki said Kalda ja Erik nöökida seetõttu, et juba 1993. aastal ratifitseeris Eesti Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, mille järgi Euroopa inimõiguste kohus (EIK) on teinud rea otsuseid. Need on kohustuslikud kõigile konventsiooni osalistele.

Näiteks otsustas inimõiguste kohus lahendis Hirst vs. Ühendkuningriik, et britid peavad valimiskasti juurde laskma vangistatud mõrvari. Mitte seetõttu, et mõrvar peaks kindlasti saama otsustada, kes riigis seadusi vastu võtavad, vaid seetõttu, et Ühendkuningriik välistas kõikide vanglakaristust kandvate isikute valimisõiguse. Täpselt nagu Eesti seni.