×
Uudised

Määratlemata kodakondsusega vanemate lapsed saavad kodakondsuse sünniga

18. detsember 2015
Pilt on illustreeriv Foto: Annika Haas

1.jaanuarist jõustuvate kodakondsuse seaduse muudatuste kohaselt saavad määratlemata kodakondsusega vanemate Eestis sündinud lapsed Eesti kodakondsuse edaspidi automaatselt.

„Eesti kodakondsuspoliitika on jätkuvalt tugev ja suuri muudatusi me ei plaani. Ka 1. jaanuaril jõustuvate muudatuste järgselt jäävad meie kodakondsuspoliitika põhialused kehtima. Küll on inimlik, et Eestis sündivad lapsed, kelle vanemad on Eestis pikalt elanud, kuid kelle kodakondsus on määratlemata, saaksid Eesti kodakondsuse sünni hetkel. Uuest aastast saab ka nii olema,“ ütles siseminister Hanno Pevkur.

Muudatustega korrastatakse määratlemata kodakondsusega vanemate lastele Eesti kodakondsuse andmine. Lapsed, kes jääksid vanemate järgi määratlemata kodakondsusega, saavad sünni hetkest naturalisatsiooni korras Eesti kodanikeks. Kui vanemad lapsele Eesti kodakondsust siiski ei soovi, peavad nad sellest enne lapse 1-aastaseks saamist politsei-ja piirivalveametile teada andma. Kõik määratlemata kodakondsusega alla 15-aastased lapsed, keda tänase seisuga on 716, saavad samuti Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras. Ka nende laste vanematel on õigus sellest loobuda ühe aasta jooksul, andes sellest politsei- ja piirivalveametile teada.

Uuest aastast loobutakse Eesti kodakondsuse taotlemisel nõutavast kuuekuulisest ooteajast. Seni ei ole kohustusliku järelemõtlemisaja järel üldiselt Eesti kodakondsuse taotlemisest loobutud.

Tänu seadusemuudatusele ei saa alaealiselt Eesti kodakondsust ära võtta – see tähendab, et mitmikkodakondsusega lapsed peavad tulevikus täisealiseks saades ise otsustama, millisest kodakondsusest nad loobuvad. Praegu on selline õigus ainult sünniga Eesti kodakondsuse ja muu riigi kodakondsuse omandanud inimestel. „On mõistetav, et lapsena ei saa inimene ise mõjutada Eesti kodakondsuse saamise viisi ja sellest tulenevalt ei ole riigi poolt mõistlik lapselt võtta teise riigi seaduslikul alusel saadud kodakondsust ajal, mil laps on alaealine,“ märkis siseminister.

Juba käesoleval aastal lihtsustusid keelenõuded vanemaealistele – nimelt alates 65. eluaastast peavad inimesed kodakondsuse taotlemisel sooritama ainult keeleeksami suulise osa. Varasemalt kehtis selline võimalus vaid enne 1930. aasta 1. jaanuari sündinud inimestele.