×
Uudised

Etnobotaanik: eestlaste taimetundmisoskus kaob, vanasti osati toiduks kasutada 150 metsataime

05. september 2017,
Raivo Kalle sõnul on pikas perspektiivis inimese ellujäämiseks oluline, et meie ümber oleksid taimed ja oleks harjutud neid kasutama. Foto: Anni Õnneleid

Vanasti osati Eestis toiduks tarvitada ligi 150 meil looduses metsikult kasvavat taime, selgub etnobotaanik Raivo Kalle doktoritööst.

Tänapäevaks on teadmised vähenenud ja asemele on tulnud moetaimed, mida ühel või teisel ajajärgul propageeritakse.

Taimede rahva mälust kadumine on teadlase hinnangul ohtlik, sest ümbritsevat tundmata ei osata katastroofe üle elada.

Raivo Kalle, te kaitsete täna maaülikoolis oma doktoritööd, mis lühidalt öeldes räägib sellest, milliseid meie maal looduslikult, ilma inimese külvamata-istutamata kasvavaid taimi on eestlased viimase 250 aasta jooksul osanud toiduks tarvitada. Milliseid taimi vanasti söödi, mida võib-olla praegu enam ei kasutata?

Baltisakslased pidasid rohkem lugu värskest taimsest toidust, eestlased ei teinud eriti värskeid salateid ega suppe. Eestlased ei kasvatanud sel ajal (18. sajandi lõpp, 19. sajandi algus – toim) ka palju köögivilja, kui välja arvata naeris ja peet. Aia liigirikkus tuli alles 20. sajandil. Enne seda söödi taimi siis, kui oli vajadus – kevaditi, enne uue vilja tulekut, kui toidust oli puudus. On tekste, mis viitavad, et enne ei mindud põldu äestama, kui umbrohud olid ära korjatud.