×
EV 100 nädalat

Raudne eesriie ja mööda maailma lõhki aetud välis-Eesti

10. detsember 2016,
18
Stockholmi rahvatantsurühm (hilisem Kassari) tantsib 1956. aastal Ängelholmis skautide III suurlaagris. Repro raamatust „Eesti Rootsis” (1976

Pärast teist maailmasõda oli ühe Eesti asemel kaks: okupeeritud Nõukogude Eesti ja pagulaste välis-Eesti.

Enam-vähem igal kodueestlasel oli välismaal sugulasi, kellega igatseti suhelda, kuid ühtaegu kardeti kontakti otsida. Eestisse oli jäänud ligemale 850 000 ning läände jäänud ja pagenud ligemale 80 000 eestlast. Täpset arvu, kui palju eestlasi oli vangistatute-küüditatutena Siberis ja Kasahstanis, on raske isegi öelda. Igatahes oli neidki kümneid tuhandeid.

Saksamaale oli sõja lõpus jäänud ja jõudnud üle 40 000 eestlase, neist ligemale 11 500 naasis küll Eestisse, kuid ülejäänud eelistasid aastail 1946–1952 edasi rännata. Ligemale 12 000 eestlast läks USA-sse, teist sama palju Kanadasse, 6000 Austraaliasse, 5500 Suurbritanniasse, 1000 Rootsi jne. Suurbritannia ja Austraalia avasid oma väravad Balti põgenikele 1947. aastal, Kanada juba aasta varem, USA alles 1948. aastal.