×
LP

Hendrik Sal-Saller: ma ei viitsi suhelda inimestega, kes mulle midagi ei tähenda

10. detsember 2016,
55
Hendrik Sal-Saller Foto: Rauno Volmar

„Kõik maailma mured, mis sind vaevata võivad, unustad selleks pooleteiseks tunniks ära. See on profülaktika ja ravi korraga,” kirjeldab Hendrik Sal-Saller väge, mis teda lavale veab.

Kõigepealt pean rääkima ühe Sal-Salleriga seotud loo. Kui olin 11-aastane, ütles saate „Kaks takti ette” juht (oli see äkki noor Aarne Saluveer?), et lavale tuleb uue laine muusikat viljelev Tallinna 10. keskkooli bänd Generator M, mida ühendab populaarse diskogigandi Boney M-iga ainult M-täht. Genekas tuli ja lajatas vaatajale silmade vahele sirgjoonelise punkloo „Käed”. Sellest hetkest sai Geneka solistist Hendrik Sal-Sallerist paljude iidol, jumal ja suurim kangelane. Küllap leidus toona sadu ja ehk ka tuhandeid noori inimesi, kes selle tunde ajel oma esimese bändi kokku panid. Ka mina, kuigi vingest nimest kaugemale see bändivärk toona siiski ei jõudnud. Aga mu esimese isikliku helikasseti (legendaarse Agfa) ühele poolele olid salvestatud Geneka lood ja teisele poolele vist Propeller.

Läbi terve lõppeva aasta oma 50. sünnipäeva tähistanud Sal-Salleri äsja ilmunud raamat, rohkete piltide ja vähese tekstiga kena asi, võtab ta senise kirju elu kokku. Fännid on tänulikud. Aga midagi tahaks veel rääkida. Raamatule juurde.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel
Tutvu maksevõimalustega >>