×
Kultuur

Lavastus, mis ei räägi 3400 eestlase väljarändest Brasiiliasse

02. oktoober 2017, Annemari Parmakson
Foto: Sohvi Viik

„Tõotatud maa” ei pruugi haakuda 1920-ndate meeleoludega, ent sobib üheks Eesti loo peatükiks küll.

Kui läheneda lavastusele „tõotatud maa” kontekstilise info kaudu nagu EV100 ja teatrisari „Sajandi lugu”, on teos üpris ootuspäratu. Esiteks ei ole tegu teatrite ühistööga. Võib oletada, et teatrihiiul Vanemuisel ja tantsuplatvormil Sõltumatu Tantsu Lava ei õnnestunud ühildada oma erinevaid toimimisprintsiipe ja -mustreid ning seetõttu toob kumbki projekti raames välja omaette tervikliku lavastuse. Kuivõrd need omavahel suhtlevad, jääb arutada pärast Vanemuise esietendust.

Teiseks mõjub mõnevõrra ootamatult see, et idee poolest teemaks olevatest 1920.–1930. aastatest on mindud niivõrd kaugele abstraktsioonitasandile, et impulsiks olnud 3400 eestlase väljaränne Brasiiliasse muutub etendust vaadates õigupoolest väheoluliseks. Näib, et valminud lavastus oleks võinud lähtuda tuhandest muust faktist, mille sisu on kuhugi(poole) liikumine ja lootus.