×
Kultuur

Eksistentsiaalne detektiivilugu „Blade Runner 2049”

12. oktoober 2017,
Visuaalselt paeluvalt edasi antud kõledas tulevikumaailmas selgub, et koopia ja originaali ning teeskluse ja ehtsuse piirid on vahel väga õrnad. Kaader filmist

Uus film viib ulmeklassikaks saanud lugu edasi, võttes vanast filmist võtmeelemente, kuid mõjudes siiski värskelt.

Mis on päris ja mis mitte? Mis on reaalsus ja mis võlts? Küsimus, mis teeb millegi või kellegi tõeliseks, on nii uue, Denis Villeneuve’i „Blade Runner 2049” kui ka 1982. aastal linastunud Ridley Scotti „Blade Runneri” üks alusmotiive. Mõlemad tegelevad inimese ja inimnäolise roboti vaheliste suhetega, näitavad inimeste ebainimlikkust oma teenrite vastu ja tegelevad küsimusega, kas robotil võivad olla tunded ja hing. Kas replikandid on uue ajastu orjad, kellel ei ole midagi orjaks olemise vastu, sest nad on nii programmeeritud? Või kasvab iga ori (ka tehnoloogia abiga loodud ori) ükskord orjapõlvest välja? Samuti filosofeerib film identiteedi teemal ning mõtiskleb selle üle, kui palju me iseendast teame ja mis juhtub, kui miski meie kindlana näinud jalgealust kõigutab.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel
Tutvu maksevõimalustega >>