×
Forte

NASA maanduri InSight valguses. Marsile minna on endiselt raske, kuid mitte võimatu

05. detsember 2018,
1
InSighti tehtud foto Marsilt, näha on maanduri instrumendid ning planeedi punane ja kivine pinnas Foto: NASA/JPL-Caltech

Eelmisel nädalal maandus punasel planeedil NASA maandur InSight. Nüüd on Marsil kaks inimeste loodud toimivat teadusjaama.

Pea 50 aasta jooksul on punasele planeedile läkitatud 15 uurimisaparaati, millest neli kukkusid täielikult läbi ega saatnud Maale mingit infot. 1971. aastal Marsile saadetud esimene seadeldis, Nõukogude Liidu uurimissond Mars 2 jõudis küll punasele planeedile, kuid põrutas maandumissüsteemi vea tõttu vastu pinda. Järgmised kaks Nõukogude Liidu saadetud sondi ei olnud kuigi palju edukamad – need saatsid andmeid küll tagasi, kuid ei midagi tohutult kasulikku. Mars 3-l tekkis sidetõrge 14,5 sekundit pärast sondi maandumist. Sellele järgnenud Mars 6 saatis küll maandumise vältel andmeid, kuid side sondiga kadus enne, kui see Marsi pinda puudutas.

Võib tunduda, et tänapäeval on kõiksugu kosmosemissioonid lapsemäng. Tegelikult on valdav osa ebaõnnestunud missioone toimunud üpris hiljuti. Ameeriklastel hävines 1999. aastal Mars Climate Orbiteri nimeline kliimasond, mis purunes Marsi atmosfääri tõttu. Täielikult nurjus ka järgmine ameeriklaste missioon, katki läksid uurimismasinad Mars Polar Lander ja Deep Space 2. Neli aastat hiljem, 2003. aastal, üritasid esimest korda Marsile maanduda ka britid, keda tabas samuti ebaõnn. Beagle 2 nimeline sond maandus küll edukalt, kuid selle päikesepaneelid ei avanenud, seega ei saanud britid uurimisjaamalt mingisugustki teavet.