×
Arvamus

Sõnaga "ülekaalukas" või mitte, tõlgendamisel tuleb ikka arvesse võtta Euroopa inimõiguste kohtu ja andmekaitseasutuste praktikat

13. juuni 2018, Merlin Liis, Eneken Tikk
2
Foto: Reuters/Scanpix

Uue isikuandmete kaitse seaduse eelnõu kohaselt on isikuandmete ajakirjanduslikul eesmärgil töötlemise ja meedias avalikustamise eelduseks "ülekaalukas" avalik huvi. Andmekaitse üldmäärusega võrreldes üht sõna enam sisaldav eelnõu on viimastel päevadel tekitanud diskussiooni ajakirjanduse suukorvistamise üle.

Nagu tekkinud arutelugi rõhutab, on ajakirjandusvabadusel demokraatlikus ühiskonnas väga oluline tähendus. Nii Euroopa inimõiguste kaitse konventsioon kui ka Eesti Vabariigi põhiseadus sätestavad õiguse oma ideid ja arvamusi vabalt levitada. Eesti on sõnavabaduse poolest paljudele teistele riikidele eeskujuks. Freedom House’i indeksis platseerub Eesti pressivabaduses maailmas esiliigasse.

Samal ajal kaitsevad nii inimõiguste kaitse konventsioon kui ka põhiseadus inimeste eraelu puutumatust, mis sisaldab õigust isikuandmete kaitsele. Isiku sattumisel ajakirjanduse huviorbiiti võivad sõnavabadus ja isikuandmete kaitse omavahel konflikti sattuda. Sellisel juhul tuleb neid teineteise suhtes õiguslikult kaaluda ja otsustada, milline kahest õigusest konkreetsel juhul teise üles kaalub.

Selles kontekstis ei ole vahet, kas seadus sisaldab sõna "ülekaalukas" või mitte, sest selle tõlgendamisel tuleb arvesse võtta Euroopa inimõiguste kohtu ja andmekaitseasutuste praktikat.

Avalikkusele tundmatu eraisik saab eeldada oma eraelu kõige suuremat kaitset. Üksikisiku andmete kajastamine ajakirjanduses peab olema põhjendatud millegi väga olulisega. Üksikisiku andmete