×
Arvamus

Sisserände piirarvust on saanud arengu pidur ja seda tuleb muuta

18. juuli 2017, Kalvi Kõva
Keelumärk Foto: Karin Kaljuläte

Tänavu on sisserände piirarv 1317 inimest ja selleks antavate elamislubade arv täitub juba juulikuus. See toob meie ettevõtetele tõsise probleemi, sest vajalikku tööjõudu ei saa enam väljastpoolt Euroopa Liitu tuua ja kohalik tööjõud ei kata vajadusi.

Muidugi kuulen juba kurtmist, et sisse­rände piirarvu kaotades või seda leevendades avame uksed odavale tööjõule, mis võtab töökohad Eesti inimestelt. Vale jutt puha, sest tööandja peab siia värvatud kolmanda riigi kodanikule maksma vähemalt Eesti keskmist brutopalka, millega on välistatud odava tööjõu sisse­toomise oht.

Lugedes majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi mullust tööjõu­vajaduse prognoosi, mis kajastab tööjõu muudatusi 2024. aastani, näeme selgelt valdkondi, kus on suurim tööjõuvajadus. Need on loodus- ja tehnikateadused, metalli- ja masinatööstus, elektri- ja elektroonikatööstus, veondus, laondus, tervishoid ja ehitus.

Eestil endal napib oskustööjõudu, mida Eesti majandus ometi vajab. Rahvastikuprotsessid, väljaränne ja mõne rühma tööturult eemalejäämine (nt haridusest, tööhõivest või koolitusest kaugenenud nn NEET-noored (not in education, employment or training), pikaajalised töötud, erivajadustega inimesed) on Eestis põhjustanud tööealise rahvastiku vähenemise. Peale selle soodustab struktuurset tööjõupuudust haridussüsteemis omandatud oskuste mittevastavus tänapäeva tööturu vajadustele.

Samal ajal näeme ekspordi senisest suuremat osatähtsust ettevõtluses, suure lisandväärtusega töökohtade arvu kasvu, mida toetab riigi soov suurendada konkurentsivõimelisemate, suuremat lisand­väärtust loovate ning teadus- ja arendustegevusel põhinevate ettevõtete osakaalu. Sellestki tuleneb kasvav nõudlus välistööjõu järele.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel
Tutvu maksevõimalustega >>