×
Tekkis tõrge kommentaaride laadimisel. Palun lae leht uuesti või proovi uuesti mõne aja pärast.
Arvamus

Mart Luik: kümned tuhanded võõrtöölised pole Eesti jaoks lahendus

15. mai 2018, Mart Luik
Mart Luik Foto: Ilmar Saabas

Kas ettevõtluslobistid ikka annavad endale aru, et nende ettepanek sisserändepoliitikat leevendada kinnistab kuvandit Eesti tööandjate vähesest konkurentsivõimest?

Ei möödu nädalatki, kui tööandjate esindajad eesotsas keskliidu juhi Toomas Tamsariga ei prooviks veenda erakondi Eesti stabiilset sisserändepoliitikat ümber vaatama. Piirid-lahti-lobistide eestkõneleja Tamsari seisukohavõtud manavad meie silme ette tulevikuta Eesti, seda muidugi juhul, kui me ei hakka siia massiliselt rahvast sisse vedama. Ettevõtjana ei taha ma kuidagi nõustuda nii trööstitu homsega ja ammugi mitte tõdemusega, et Eesti ettevõtjad minetavad palgatõusu tingimustes oma konkurentsivõime ja manduvad.

Töö- ja ettevõtlusrände piirarv kolmandatest riikidest Eestisse on niivõrd tilluke – tänavu 1315 inimest –, et täitub enamasti juba aasta alguses. Kuid selle piirarvu alla ei lähe kõrgepalgalised IT-spetsialistid, idufirmade töötajad, investorid. Riigikogus äsja esimese lugemise läbinud eelnõu laiendaks kõrgepalgaliste spetsialistide ringi veelgi. Lisaks on Eestis tegutsemas kuni 10 000 inimest Poola ja Leedu ettevõtete renditööjõu lepingutega.

Aga seda kõike on ikka veel justkui vähe, sest 24. aprilli Postimehes ilmunud artiklis „Riigil lasub surve lasta Eestisse võõrtöölised” räägib kaupmeeste liidu tegevjuht Nele Peil vajadusest tuua piirarvu kammitsaist välja veel mitmete kategooriate töötajad. Kaupmeeste liidu seisukohast võib välja lugeda, et nad kasutaksid hea meelega võõrtööjõudu ka kõige väiksema palgaga töökohtadel, selmet oma inimestele veidi rohkem maksta.

Olen ise pidanud töövestlusi kümnete müüjakandidaatidega. Pilt on tegelikult lihtne. Suured jaemüügiettevõtted ei suuda kuidagi töötajaid leida, sest pakuvad palgaks 4-4,5 eurot tunnis, miinus maksud. Kui pakkuda palgaks 5,5 eurot tunnis, on tublisid klienditeenindajaid piisavalt. Väga suure tööhõivemäära tingimustes tõusevad palgad päris tempokalt ja see on alles algus. Viieaastases perspektiivis jõuab keskmine palk prognooside kohaselt 1600–1700 euro kanti. Samale klienditeenindajale tuleb siis maksta kaks korda rohkem, kui ettevõtja on praegu valmis lepingusse kirjutama.