×
Arvamus

JUHTKIRI | Riigikogu läbipaistvalt küüniline katuseraha

04. detsember 2017
31
Foto: Tiit Blaat

Mis siis, et Reformierakond, kes tänavu katuseraha jagamise võimalusest loobus, oli palju aastaid katuseraha tava veendunud juurutaja. Tänavune žest on ikkagi tervitatav. Sama võib öelda Eesti LGBT ühingu kohta, kes lükkas tagasi sotside pakutud 10 000 eurot katuseraha. Ka see žest on väärtuslik hoolimata sellest, et ühing elatub nii või teisiti põhiliselt riigi rahast.

Keskerakondlane Erki Savisaar nimetas Reformierakonna tegu populistlikuks ja peab katuseraha ainsaks viisiks, millega riigikogu liige saab kohalike objektide või MTÜ-de tegevuse eest hea seista. Kurb, et Savisaar on riigikogust nii kehval arvamusel – arvab, et tema ja ta kolleegid saavad mõjutada üksnes 0,04% eelarvekulusid. Kas valitsuskoalitsiooni võimuses ei ole siis muuta riigi ja kohalike eelarvete tuluallikaid, nii et kohalikele võimudele jaguks pisut rohkem maksuraha ja nad ei sõltuks riigikogulaste almusest? Kas riigikogulased ei võiks igal aastal katuserahaga sebimisele kuluvat aega kulutada hoopis riigieelarve-jäämäe „veealuse” osaga tutvumiseks ja teha ettepanekuid, kuidas seda mõistlikumalt kasutada?

Katuseraha süsteem toimib esmajärjekorras pumba juurde saanud poliitikute, mitte MTÜ-de, katkiste katustega koolide, kirikute jms heaks. Riigieelarve 0,04%-ga sehkendamise asemel peaksid riigikogulased töötama 99,96% parema kasutamise nimel.

Tõsi küll, riigieelarve 99,96% jagamise masinavärk pole veatu ja on paindumatum kui katuseraha jagamine. Süsteem, kus kohalikel objektidel ja MTÜ-del on varuks veel üks õlekõrs, juhuks kui 99,96%-st neile raha ei jagu, ei pruugi ilmtingimata halb olla. Ent praegune katuseraha jagamise süsteem on vähimagi kahtluseta halb.

Väga hästi on katuseraha viga selgitanud vabaühenduste liidu juhataja Maris Jõgeva: „Katuseraha tuleb poliitikute subjektiivsetest otsustest riigieelarve teise ja kolmanda lugemise vahel. Sellele ei ole saanud teised organisatsioonid samaväärselt kandideerida ja toetusega kaasneb kaudne ootus, et piirkonnas, kuhu üks või teine poliitik raha „on toonud”, vastavad inimesed poliitikule valimistel häältega.”

Teisisõnu, katuseraha süsteem toimib esimeses järjekorras pumba juurde saanud poliitikute, mitte MTÜ-de, katkiste katustega koolide, kirikute jms heaks. Maksumaksja raha eest otstetakse endale hääli.

Vabaühendustel, kes ei taha endale mõne partei või poliitiku puudli mainet, on võimalik katuseraha pakkumine tagasi lükata. Ka kõigil erakondadel on veel võimalik katuseraha jagamisest loobuda, ehkki lubaduste praeguses staadiumis on seda väga ebameeldiv teha. Reformierakonnalt ootame, et tema ootamatu printsipiaalsus katuseraha küsimuses jätkub ka järgmisel, valimiste-eelsel aastal ja et siis teevad sama teisedki erakonnad.

See korrumpeerib nii andjat kui saajat, teeb mõlemad ühtmoodi räpaseks, sest keegi ei küsi selle raha puhul tulemusi ning riigikogu liikmed kohtlevad seda kui oma isiklikku annetuseks mõeldud raha. Annetada võiksid riigikogu liikmed aga raha oma palgast, nagu teised inimesed, mitte meie kõigi rahast.

See ei ole kindlasti mingi märkimisväärne korruptsiooniriski tekitaja. Pigem saadiku võimalus kaasa aidata, et mõni kohalik probleem lahenduse saaks väljaspool ametkondlikke protsesse. Pole mingi põhimõtteline küsimus, et kui vaid need katuserahad kaotatud saaks, siis oleks riik valmis.